Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku.
Vabariigi Presidendi korralised valimised toimuvad varemalt kuuskümmend ja hiljemalt kümme päeva enne Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist.
Vabariigi Presidendi ametivolituste viieaastane kestus vastab parlamentaarsete riikide üldisele praktikale, mille järgi presidendi ametivolituste aeg on pikem parlamendi omast, et tagada valitsuste ja parlamendikoalitsiooni vahetumisele vaatamata riigi järjekestvus. Vabariigi Presidendi tagasivalimise piirangu eesmärk on vältida ühe isiku liigset mõju riigi arengule. Samas võib pärast teist ametiaega presidendi ametist lahkunud isik kandideerida uuesti Vabariigi Presidendiks siis, kui uue Vabariigi Presidendi ametiaeg lõpeb.
Vabariigi Presidendi korraliste valimiste toimumise aja arvestamisel hakatakse ametiaja tähtaega lugema Vabariigi Presidendi ametivande andmise ajast. Valimiste toimumise täpse aja määrab ainuisikuliselt Riigikogu esimees vastavalt VPVS-le. Et valimiste toimumise ajavahemik on sätestatud, siis korraliste valimise kõik voorud kuni valimiskoguni peavad toimuma selle ajavahemiku, s.o viiekümne päeva jooksul. Juhul kui Vabariigi Presidendi korraliste valimiste üks voor ületab PS-s kindlaksmääratud kümne päeva piiri, ei too see kaasa korraliste valimiste erakorraliseks muutumist, sest VPVS-s on antud erakorraliste valimiste loetelu ammendavalt. Riikides, kus on üks valimisorgan, ei sätestata üldjuhul valimiste toimumise varasemat tähtaega, vaid kehtestatakse üksnes toimumise viimane ajaline piir. Et kehtiva PS järgi on valimismenetlus keerukas ning teoreetiliselt pikaajaline, tuleb täpsemat ajalist regulatsiooni pidada õigustatuks. Erakorraliste valimiste toimumise ajaline alguspiir on kindlaks määratud § 83 lg-s 4 (vt selle komm).
2016. a valiti uus riigipea PS-s sätestatud tähtajast hiljem: seitsmendal päeval enne ametis oleva Vabariigi Presidendi volituste lõppemist.