KOVVS § 5 lg 1 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja EL kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, s.o elukoht, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Seega on isikul õigus hääletada selle KOVü volikogu valimistel, kus asub tema püsiv elukoht. RRS (RT I 2000, 50, 317 … 06.05.2016, 1) §-d 391–48 loovad elukoha registreerimise õigusliku aluse ning võimaldavad koostada tegelikkusele vastav rahvastikuregister. RRS § 48 lg 2 p 1 kohaselt on rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmetel õiguslik tähendus ka KOV volikogu valimistel.
KOVVS-s EL kodanikule KOV volikogu valimistel hääletamisõiguse andmine võrdsetel tingimustel Eesti kodanikuga tuleneb ELTL art 22 lg-st 1, mille kohaselt on igal EL kodanikul, kes elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, selles liikmesriigis kohalikel valimistel õigus valida ja olla valitud samadel tingimustel kui selle riigi kodanikel. Selle õiguse kasutamise üksikasjalik kord on kehtestatud EL Nõukogu direktiiviga 94/80/EÜ (EÜT L 368, 31.12.1994, lk 38), mida on täiendatud direktiiviga 96/30/EÜ (EÜT L 122, 22.05.1996, lk 14). Eelnimetatud direktiive on Eesti õiguses võimalik rakendada PS muutmata.
Kehtiv KOVVS (§ 5 lg 2 p 1) nõuab välismaalaselt lisaks nendele nõuetele vastamisele, mis kehtivad Eesti kodaniku ja EL kodaniku hääletamisõiguse tingimustena, ka Eestis elamist pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. Välismaalane KOVVS tähenduses on isik, kes ei ole Eesti ega muu EL liikmesriigi kodanik (§ 51).
Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud (KOVVS § 5 lg 3). KOVVS piirab ka isiku hääleõigust, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas (§ 5 lg 4). Siin peetakse silmas kriminaalkohtumenetluse korras määratavat vabaduskaotuslikku karistust. KOVVS § 5 lg-ga 4 põhjustatav aktiivse valimisõiguse riive võib olla vastuolus PS § 156 lg-ga 2 koostoimes PS §-ga 11 (vt RKVS vastavate sätete kooskõla kohta PS-ga ja EIÕK protokolli nr 1 art-ga 3 RKPJK sedastatut, et vastuolu võib esineda, kuid antud kaebuse läbivaatamisel ei ole Riigikohtul võimalik seda tuvastada ega RKVS vastavaid sätteid kehtetuks tunnistada. – RKPJKo 23.03.2011, 3-4-1-7-11, p 11; 22.01.2013, 3-4-1-26-12, p 38). RKPJK on korduvalt selgitanud, kuidas hääletamisõigust tõhusalt kaitsta. Juhul kui isik leiab, et tema hääletamisõiguse piirang on PS-ga vastuolus, peaks ta esmalt taotlema enda kandmist valijate nimekirja. Valijate nimekirja koostamise aluseks on andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga (KOVVS § 27 lg 2). KOVVS § 30 lg 1 p 1 lubab valijate nimekirjas teha muudatuse juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel on õigus hääletada. KOVVS § 30 lg 2 sätestab, et valijate nimekirjas muudatuse tegemise avaldus tuleb esitada valla- või linnasekretärile, kes peab selle viivitamatult läbi vaatama. Kui isik leiab, et hääletamisõigust välistav norm on PS-ga vastuolus, on tal võimalik sellekohane väide esitada. Avalduse esitamisel tuleb tõendada, et isik vastab muudele hääletamisõiguse eelduseks olevatele tingimustele (nt Eesti või EL liikmesriigi kodakondsus, tal on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus – KOVVS § 5). Kui valla- või linnasekretär jätab isiku avalduse rahuldamata, saab isik pöörduda halduskohtu poole. Kaebus esitatakse valla- või linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul koos kirjalike selgitustega kohtule (KOVVS § 30 lg 5). KOVVS § 30 lg 6 sätestab, et halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. Tegemist on tavakorrast oluliselt kiirema menetlusega, mis peaks tagama kaebaja õiguste kaitse. Kui sellest ei peaks piisama, on kaebajal võimalik taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist (HKMS 24. ptk), täpsemalt enda valijate nimekirja kandmist enne lõpliku kohtuotsuse tegemist (RKPJKo 14.11.2013, 3-4-1-58-13, p-d 34–35; 22.01.2013, 3-4-1-26-12, p-d 31–33).
KOVVS § 5 lg-s 5 kasutatud püsiva elukoha tähenduse avamisel tuleb lähtuda KOVVS § 5 lg-s 1 esitatud püsiva elukoha määratlusest (RKPJKo 05.10.2009, 3-4-1-23-09; 12.10.2009, 3-4-1-24-09, p 8). Lauseosa “hiljemalt valimisaasta 1. augustil“ tuleb mõista selliselt, et elukohta registreering vastavasse valda või linna peab olema tehtud hiljemalt 1. augustil ja ka edaspidi peab see registreering olema kehtiv. RKPJK on sedastanud, et KOVVS § 5 lg-s 5 sätestatud elukohanõude piirang ei ole PS-ga vastuolus ebaproportsionaalsuse tõttu: piirangu vastavust saab isik ise mõjutada. Nõue, et elukoht peab olema kandideerimise perioodil registreeritud sellesse valda või linna, mille volikogusse ta soovib kandideerida, on ka asjakohane: kohaliku elu küsimusi saavad otsustada need isikud, kes tegelikult vastavas KOVü-s elavad. Nõude täitmine ei ole kulukas, aeganõudev ega muul moel põhjendamatult koormav (RKPJKo 02.10.2013, 3-4-1-45-13, p-d 22, 25–27). Kuna rahvastikuregistri kande tegemine on lihtne avalduse alusel tehtav toiming, ei pruugi püsiva elukoha mõiste sidumine registrikandega saavutada soovitud eesmärki (RKPJKo 15.10.2014, 3-4-1-47-14, p 33).
RKPJK on hinnanud KOVVS § 5 lg 5, mis keelab KOVü territooriumil püsivalt elavatel kodakondsuseta isikutel kandideerida KOV volikogusse, kooskõla PS §-ga 156, EKOH LP-ga ja rahvusvahelise konventsiooniga rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta ning leidnud, et vastuolu nende vahel ei esine (RKPJKo 15.10.2013, 3-4-1-47-13; 19.11.2013, 3-4-1-57-13, p 22).
RKPJK on hinnanud ka KOVVS § 5 lg 6 kooskõla PS-ga, EL õigusega, rahvusvahelise õigusega ja Veneetsia komisjoni valimiste heade tavade koodeksiga (23. mai 2003, CDL-AS82002)23 rev) ning leidnud, et see säte pole nendega vastuolus (RKPJKo 02.10.2013, 2-3-1-44-13, p 25). Nimetatud otsuses ei põhjendanud kolleegium kinnipeetava kandideerimisõiguse puudumist sellega, et kinnipeetaval ei ole ka hääletamisõigust. Kolleegium pidas kinnipeetava kandideerimisõiguse puudumist põhiseaduspäraseks sõltumata sellest, kas tal hääletamisõigus on või ei ole (vt RKPJKo 08.10.2013, 3-4-1-49-13, p 17).