Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja sõltumatust), konstitutsioonilisi põhimõtteid ning põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Põhiseaduslik kord on osa avalikust korrast, mille tagamiseks ja kaitseks on kehtestatud tavapärastele meetmetele (nt riiklik järelevalve, süüteomenetlus) täiendav eriregulatsioon (nt julgeolekuasutuste tegevus, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal kohaldatavad meetmed). Iseseisvusena käsitatakse riigi eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud. Suveräänsuse mõiste kohta vt lähemalt I ptk, § 1 komm p-d 2.1–2.4.
Konstitutsioonilisteks põhimõteteks on eelkõige demokraatia, õigusriigi, vabariigi, rahvusriigi, võimude lahususe ja tasakaalustatuse, inimväärikuse ning põhiõiguste ja vabaduste austamise põhimõtted. Demokraatia põhimõtet võivad rikkuda eelkõige valimiste ja rahvahääletuse oluline mõjutamine (mitte iga valimiste või rahvahääletuse reegli rikkumine, vaid üksnes ulatuslik, süsteemne ja valimistulemust tervikuna mõjutav rikkumine). Õigusriigi põhimõtte rikkumiseks on õigusloome, -rakendamise ja -mõistmise oluline mõjutamine, st mitte üksik põhiseaduse ja seadusega vastuolus olev õigusnorm või lahend, vaid õigustloova, täidesaatva ja kohtuvõimu seaduse alusel toimimise ulatuslik ja süsteemne takistamine (nt ulatuslik poliitiline korruptsioon). Sarnast ulatuslikku ja süsteemset mõju tuleb tuvastada ka muude konstitutsiooniliste põhimõtete rikkumise korral. Eriti tuleb silmas pidada, et inimväärikuse ning põhiõiguste ja vabaduste austamise põhimõtte, mis hõlmab PS II ptk tervikuna, eeldab seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu poolt avalike huvide ja isikute subjektiivsete õiguste ja huvide, samuti isikutevaheliste subjektiivsete õiguste ja huvide tasakaalustamist.
Põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulised tingimused on eelkõige nende institutsioonide moodustamise (valimine, nimetamine) korra sellised rikkumised, mille tõttu ei saa demokraatlikult valitud või nimetatud isikud asuda oma volitusi teostama või neid isikuid pole võimalik demokraatlikult valida või nimetada. Põhiseaduslikku korda võib rikkuda ka see, kui mõni põhiseaduslik institutsioon või selle kandja pikka aega, ulatuslikult ja süsteemselt ületab oma volitusi, jätab täitmata enda kohustused või takistab teistel institutsioonidel enda ülesandeid täitmast. Samas tuleb arvestada, et võimude tasakaalustatus on PS § 4 kohaselt põhiseadusliku korra osa ning iga vastasseisu erinevate põhiseaduslike institutsioonide ja nende kandjate vahel ei saa pidada põhiseadusliku korra ohustamiseks.