PS mõistekasutusest tulenevalt (vt § 64 lg 2 p 3 ja § 82 p 1) peaks peaministri tagasiastumine (§ 92 lg 1 p 2) tähendama ametist lahkumist tema enda otsuse põhjal. VVS aga sätestab peaministri kohustusliku tagasiastumise aluse, mida PS ei sätesta. VVS järgi peab peaminister tagasi astuma, kui Vabariigi Valitsus ministrite volituste lõppemise tõttu pole olnud kakskümmend üks päeva otsustusvõimeline. VVS loeb valitsuse otsustusvõimeliseks, kui selle istungist võtab osa peaminister ja vähemalt pool valitsuse koosseisust. Peaministri selline tagasi astuma kohustamine tundub aga olevat ülereguleerimine. Raske on ette kujutada, et nii riigile kui ka enda ja oma erakonna poliitilisele tulevikule mõtlev peaminister oleks nõus 21 päeva juhtima valitsust, kes kvoorumi puudumise tõttu ei saa vastu võtta ühtegi otsust.