Vabariigi Valitsus astub tagasi:
1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
2) peaministri tagasiastumise või surma korral;
3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust.
Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel.
PS §-s 92 sätestatud valitsuse tagasiastumise alused on parlamentaarse riigi jaoks traditsioonilised. Selles sättes esitatud loetelu pole aga ammendav. Siin on sätestamata § 98 lg-s 2 nimetatud Vabariigi Valitsuse tagasiastumise alus: Vabariigi Valitsus astub tagasi, kui Riigikogu ei võta vastu usaldusküsimusega seotud eelnõu (eelnõu usaldusküsimusega sidumise tagajärgede kohta vt § 98 komm 8).
Lähemalt reguleerib Vabariigi Valitsuse tagasiastumist VVS.
PS § 92 lg 1 p 1 sätestab parlamentaarse tava, mille järgi valitsus astub tagasi parlamendi uue koosseisu kokkuastumisel. VVS järgi teatab Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaminister Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil. Valitsuse tagasiastumisest teatab peaminister pärast Riigikogu uue koosseisu juhatuse valimist.
PS mõistekasutusest tulenevalt (vt § 64 lg 2 p 3 ja § 82 p 1) peaks peaministri tagasiastumine (§ 92 lg 1 p 2) tähendama ametist lahkumist tema enda otsuse põhjal. VVS aga sätestab peaministri kohustusliku tagasiastumise aluse, mida PS ei sätesta. VVS järgi peab peaminister tagasi astuma, kui Vabariigi Valitsus ministrite volituste lõppemise tõttu pole olnud kakskümmend üks päeva otsustusvõimeline. VVS loeb valitsuse otsustusvõimeliseks, kui selle istungist võtab osa peaminister ja vähemalt pool valitsuse koosseisust. Peaministri selline tagasi astuma kohustamine tundub aga olevat ülereguleerimine. Raske on ette kujutada, et nii riigile kui ka enda ja oma erakonna poliitilisele tulevikule mõtlev peaminister oleks nõus 21 päeva juhtima valitsust, kes kvoorumi puudumise tõttu ei saa vastu võtta ühtegi otsust.
Tagasiastumisest teatab peaminister Vabariigi Presidendile viivitamatult. Tagasiastumisest peab peaminister teatama ka Riigikogus.
Peaministri surmast peab teda asendav minister VVS järgi teatama Vabariigi Presidendile viivitamatult pärast surmast teadasaamist. Asendav minister peab valitsuse tagasiastumisest teatama ka Riigikogus.
PS § 92 lg 1 p 3 sätestab parlamentaarse tava, et valitsus astub tagasi, kui parlament avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust (vt § 97 komm 10).
Kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu, siis astub valitsus § 98 lg 2 alusel tagasi. Selline tagasiastumine on parlamentaarne tava. Usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu võtmata jätmisest teatab Riigikogu esimees VVS järgi presidendile viivitamatult (eelnõu usaldusküsimusega sidumise kohta vt § 98 komm-d 2, 3 ja 4).
PS § 101 lg 2 sätestab Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemise alusena tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise. Kui selline otsus on tehtud peaministri kohta, siis astub valitsus VVS järgi tagasi. Valitsuse tagasiastumise teeb Riigikogule teatavaks Vabariigi President.
PS seda valitsuse tagasiastumise alust ei sätesta. Valitsuse tagasiastumise selle aluse kehtestamine pole aga vastuolus PS-ga, sest parlamentaarse tava ja PS mõtte järgi sõltub valitsuse ametis püsimine peaministri ametis püsimisest. Samas on selle sätestamine valitsuse tagasiastumise alusena ülereguleerimine.
Parlamentaarse tava järgi peab tagasi astunud valitsus jätkama oma tegevust uue valitsuse ametisse astumiseni. See põhimõte tuleneb ka § 92 lg-st 2, mille järgi Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisse astumisel. VVS § 11 lg 1 aga sätestab sõnaselgelt, et tagasiastunud valitsus jätkab oma tegevust ajani, kui uus valitsus on ametisse astunud.
VVS § 11 lg 2 nõuab, et tagasi astunud valitsus hoiduks vältimatu vajaduseta põhimõtteliste või riigieelarve kulusid suurendavate otsuste tegemisest. Raske on aga ette kujutada, kuidas saab tagasi astunud valitsus teha riigieelarve kulusid suurendavaid otsuseid, sest ükski valitsus ei saa teha riigieelarve kulusid suurendavaid otsuseid. Riigieelarve kulusid ei määra kindlaks valitsus, vaid Riigikogu igal aastal vastuvõetava riigieelarve või lisaeelarvega. Ka ei saa asuda seisukohale, et tagasiastunud valitsus ei tohi esitada Riigikogule riigieelarve eelnõu või eelmise aasta kulutustest suuremate kuludega riigieelarvet.
Vabariigi Valitsuse vabastamine vormistatakse Vabariigi Presidendi otsusega ja see avaldatakse Riigi Teatajas. Vabastamisele eelneb presidendi otsus uue valitsuse ametisse astumise kohta ja uue valitsuse ametisse nimetamise kohta §-s 91 määratud korras.