PS-s on kodu mõiste sõnastatud avaramalt kui EIÕK-s, kuid arvestades EIK praktikat, ei ole nende terminite erinevus suur. Peamine erinevus võib olla töökoha hõlmamises, arvestades, et EIK praktikas ei ole sigalat peetud “koduks” (Leveau vs.Prantsusmaa), küll aga võib see olla töökoht, milles ametnike viibimiseks peab PS §-st 33 tulenevalt olema seaduslik alus ja piisav vajadus, mis peab olema seotud eeskätt avaliku korra kaitse vajadusega. Teises lauses nimetatakse eluruumi, valdust ja töökohta. Töökoha ja sellega seotud valduse kaitsmine §-ga 33, mitte ettevõtlusvabadusega (§ 31) on õigustatud nii § 33 teise lause sõnastusega kui ka asjaoluga, et §-s 33 sätestatud põhiõiguse piiramise tingimused on kitsamad kui §-s 31 sätestatud põhiõiguse piiramise tingimused, kus seadusandja otsustusruum on avaram.
Eluruumina on vaadeldav igasugune ruum, kus isik alaliselt või ajutiselt elab. Nii nagu ka EIK praktikas, ei saa eluruumi mõistet siduda õiguspäraselt püstitatud ja isiku poolt õiguslikul alusel kasutatava ehitise või selle osaga, vaid lähtuda tuleb tegelikust olukorrast, kus eluruumiks võib olla vara, mida isik aeg-ajalt kasutab eluruumina ja millel pole muud funktsiooni. Ühel isikul võib olla mitu sellist eluruumi, mida koduna PS § 33 tähenduses kaitstakse. EIK praktikas on peetud koduks ka mustlaslaagrit, kuid mitte eluruumi, mida isik alles kavatseb hakata kasutama elamiseks. Oluline on isiku ja ruumi vaheline püsiv side.