Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti (lg 1). Selle poolest erineb valitsus Riigikogust (§ 72) ja kohtutest (§ 24 lg 3), kelle istungid on üldjuhul avalikud. Valitsuse istungite kinnisuse eesmärk on võimaldada valitsuse liikmete vahel vaba ja avatud arutelu ning soodustada ühiste seisukohtade kujundamist ja otsustele jõudmist. Ühtse valitsuse põhimõtte kohaselt peab valitsus ajama ühtset poliitikat ja valitsuse liikmed peavad ühiselt oma tegevuse eest vastutama. Erinevalt parlamendist, kus vastanduvad koalitsioon ja opositsioon, või kohtust, kus võistlevad pooled, peab valitsus olema ja näima ühtne. Kinnisuse põhimõte kaitseb üksikuid valitsuse liikmeid nende istungil väljendatud mõtete, arvamuste, seisukohtade või ettepanekute avaldamise eest. Avaldamise keeld laieneb nii valitsuse aruteludele kui hääletamistulemustele. PS § 44 lg 2 suhtes on tegemist erinormiga. Keeld ei takista peaministril kutsuda valitsuse istungile lisaks valitsuse liikmetele ja sõnaõigusega osalejatele ka teisi isikuid. Keeld kehtib valitsuse liikmetele ning kõigile istungil osalevatele või viibivatele isikutele. Keeld kehtib ka isikute suhtes, kes ei ole valitsuse istungil osalenud, kuid kellele on antud luba valitsuse istungite informatsioonile juurde pääseda. Üldisest keelust erandite tegemine on valitsuse pädevuses. Seadusandlik regulatsioon, mis jätab valitsuse otsustusõigusega arvestamata, ei ole PS-ga kooskõlas. Näiteks kohustab AvTS koosmõjus VVS-ga avaldama valitsuse istungite protokolle, sh koos hääletamistulemuste ja valitsuse liikmete eriarvamustega. PS ei keela valitsusel delegeerida konkreetsete üksikjuhtumite üle otsustamist. Näiteks volitab VVR riigisekretäri lubama ametnikke tutvuda valitsuse istungi salvestistega, kui see on nende ametiülesannete täitmiseks vajalik.