Eesti Vabariigi põhiseaduse 25. aastapäevaks ilmub põhiseaduse kommentaaride neljas, parandatud ja täiendatud väljaanne.Toimetuskolleegium tunneb rõõmu, et käesolevad kommentaarid ilmuvad ühtlasi Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva künnisel.

Eesti riigiõigusliku mõtte areng on olnud märkimisväärne. Põhiseadust tõlgendatakse kõiki tõlgendusvõtteid kasutades: lisaks sätte sõnastusele uuritakse ka selle vastuvõtmise eesmärki ja kohta õiguskorras tervikuna ning järeldusteni viib ennekõike loogiline argumenteerimine. Nagu teisteski riikides, ei anna pelgalt põhiseaduse teksti lugemine vastuseid riigiõigusliku tegelikkuse kohta. Pea iga sätte tähendus on tegelikus elus avatud ning selgineb seadustes, kohtu- ja halduspraktikas: just seda tegelikkust selgitatakse ja selle põhjendatust vaetakse kommentaarides.

Põhiseadusandja ehk rahvas seab oma riigile sihid, määrab õiguste ja kohustuste põhijaotuse ning põhiseaduslike institutsioonide tasakaaluvalemi – seda üldistatult, lihtsalt, arengut lubades. Nii ongi mõistlik. Põhiseadus ei tohiks olla liiga üksikasjalik ja sellisena hõlpsasti eiratav ning sagedast muutmist nõudev. Põhiseadus on riigiõigusliku ja ka poliitilise keskustelu telg. Mõnegi esmapilgul kasuliku, ent pikemas vaates kahjuliku otsuse on põhiseadus aidanud ära hoida. Sellisena on põhiseadus Eesti rahvast väga hästi teeninud.

Eesti Vabariigi 1992. a põhiseaduse esimene kommenteeritud väljaanne ilmus endise õiguskantsleri ja Tartu Ülikooli professori Eerik-Juhan Truuvälja eestvedamisel 2002. a põhiseaduse kümnendaks aastapäevaks. Autorkonda kutsuti enamik väljapaistvamaid eesti riigiõigusteadlasi. Uurimuste, arutelude ja vaidluste tulemusel koondati ühtede kaante vahele tolleks ajaks kogunenud riigiõiguslik teadmine. Ühtlasi jätkati põhiseaduse kommenteerimise traditsiooni, millele pandi tugev alus 1934. aastal, kui ilmus “Eesti Vabariigi põhiseadus. Seletustega ja tähestikulise sisujuhiga varustanud Joh. Kaiv, J. Klesment” (Tallinn: Autorite Kirjastus).

2002. aasta kommentaaride koostamine lähtus muuseas 1998. aastal valminud põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuandest. Nimetatud aruannet ei hõlmatud kommentaaridesse tervikuna, osa seisukohti vaadati ümber, samuti lisati uut materjali. Tollal ootas ees ühinemine Euroopa Liiduga ja sellest johtuvalt märksa keerulisemad õiguslikud küsimused kui need, mis seonduvad pelgalt riigisisese ja rahvusvahelise õiguse suhte määratlemisega. Küsimused Eesti iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseaduse aluspõhimõtete ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse tähendusest ja kokkusobimisest püstitati juba tollal.

Kommentaaride 2008. a ilmunud teises, täiendatud väljaandes keskendutigi Eesti ja Euroopa Liidu õiguskorra suhtele. 14. septembril 2003. a võttis rahvas vastu põhiseaduse täiendamise seaduse, millele tuginedes tohtis Eesti Vabariik ühineda Euroopa Liiduga ning tohib täita Euroopa Liidu liikmesriigi kohustusi tingimusel, et austatakse põhiseaduse aluspõhimõtteid. Varasemast veelgi põhjalikumaks ja mahukamaks kirjutati põhiõiguste peatükk, millele lisati täiendavalt rahvusvahelist mõõdet.

Põhiseaduse kahekümnenda aastapäeva puhul ilmus 2012. aastal põhiseaduse kommentaaride kolmas, täiendatud väljaanne, mille maht ületas juba tuhande lehekülje piiri. Uuendusena ilmusid 2012. aasta kommentaarid esmakordselt ka veebiväljaandena ning e-raamatuna.

Põhiseaduse kehtimise esimese veerandsaja vältel on maailm Eesti ümber ja Eesti ühiskond ise palju muutunud. Surve kohaliku omavalitsuse, demokraatia, õigus- ja sotsiaalriikluse ning parlamentarismi uuesti mõtestamiseks üha kasvab. Käimasolevad vaidlused ja hõõrdekohad peegelduvad kommentaarides selgi korral. Et tegemist on õigusteadusliku teosega, ei ole erinevaid seisukohti püütud varjata, vaid need on koos põhjendustega esile toodud. Üldreegliks olev ühisautorsus on pakkunud selleks kommentaaride esimesest väljaandest siiani häid eeldusi.

Põhiseaduse kommenteerimist on alates 2002. aastast korraldanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse professorid: lisaks E-J. Truuväljale professor Raul Narits, professor Kalle Merusk, professor Ülle Madise jt. Kommentaaride autoriteks on kutsutud enamik valdkondade parimaid asjatundjaid nii Tartu Ülikoolist kui väljastpoolt.

Kommentaaride sihtrühmana ei peeta silmas üksnes juriste, vaid kogu Eesti avalikkust. Kasutajasõbralik lahendus, otselingid analüüsi aluseks olevatele kohtulahenditele ning tasuta kättesaadavus on põhiseaduse kommenteeritud väljaandest teinud laialdaselt kasutatava ja ehk mõjukaimagi Eesti riigiõigusteaduse allika.

Põhiseaduse kommentaaride veebiväljaande – www.põhiseadus.ee – ilmumise eest kandsid hoolt sihtasutus Iuridicum ja Tulipart OÜ, disaini eest Fraktal OÜ. Suur tänu Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnale, kelle toetus tegi võimalikuks veebiväljaande ilmumise.

Hiigelpanuse väljaande tähtaegseks valmimiseks andsid Peep Pruks ja Priit Vinkel.

Kommentaaride sisulise kvaliteedi kindlustamisele aitasid vabatahtlikult kaasa õigusasjatundjad õiguskantsleri ametkonnast ja Justiitsministeeriumist, suur tänu neile.

Toimetuskolleegium tänab keeletoimetajaid Karol Rummit ja Eve Tammaru ning küljendajat Eve Stromi, samuti Riste Uuesood märksõnastiku ja Maia Ruttut bibliograafia korrastamise eest. Kirjastuse Juura juhatajale Lea Lumile aitäh abi ja kannatlikkuse eest.

Toimetuskolleegium

juuni 2017