Paragrahv 64

PS § 64 reguleerib Riigikogu liikme volituste peatumist, taastumist ja ennetähtaegset lõppemist ning Riigikogu liikme asendamist. See säte pole ainus PS säte, mis reguleerib Riigikogu liikme volituste peatumist. Riigikogu esimehe volituste peatumist Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks reguleerib § 83 lg 2. Ka ei ole §-s 64 sätestatud Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise aluste loetelu ammendav. Täiendavad alused sätestab RKLS (vt komm 7 ning 16 jj).

Riigikogu liikme volituste peatumist varasemad põhiseadused ei reguleerinud. Samuti ei tundnud need asendusliikme instituuti. Riigikogu liikme volituste lõppemise alusena sätestas 1920. a põhiseaduse § 40 juhud, mil Riigikogu liige kaotab oma valimisõiguse, on vangistatud Riigikogu loal, lahkub surma läbi või volitusi maha pannes; neil juhtudel pidi tema asemele astuma “valimisseaduse korras uus liige”. 1933. a põhiseaduse muudatused eelnevalt mainitud sätet ei puudutanud. 1937. a põhiseaduse § 83 sätestas, et kui Riigivolikogu liige kaotab oma valimisõiguse, on vangistatud Riigivolikogu loal, lahkub surma läbi või volitusi maha pannes, või keeldub andmast pühalikku tõotust või annab selle tingimisi, toimuvad vastavas valimisringkonnas uued valimised juhul, kui Riigivolikogu selle koosseisu volituste lõpuni on jäänud aega mitte vähem kui kolm kuud. Riiginõukogu liikme kohta sätestas § 91, et kui ta kaotab õiguse olla Riiginõukogu liige, on vangistatud Riiginõukogu loal, lahkub surma läbi või volitusi maha pannes, või keeldub andmast pühalikku tõotust või annab selle tingimisi, siis valitakse või nimetatakse tema asemele sel juhul, kui Riiginõukogu selle koosseisu volituste lõpuni on jäänud aega mitte vähem kui kolm kuud, uus liige samas korras, nagu oli valitud või nimetatud lahkunud liige. Samade paragrahvide kohaselt pidi uus liige lahkunud liikme asemele astuma kuni vastavalt kas Riigivolikogu või Riiginõukogu selle koosseisu volituste lõppemiseni.

PS § 64 lg 1 on Eesti põhiseaduslikus praktikas esmakordne säte, mis välistab ühe isiku üheaegse kuulumise nii seadusandliku kui ka täitevvõimu koosseisu. Selle sättega on tagatud PS §-st 4 tulenev personaalne võimude lahusus. Põhiseaduse väljatöötamisel toonitati, et ministri ja parlamendiliikme töö tähtsus ei võimalda isikul samaaegselt neid kahte ametit pidada (Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee lk 250, 333–334). Riikide praktika on mitmekesine: kohtab nii parlamendiliikme ja ministri ametite ühitamatust kui ka ühitatavust.

PS § 64 lg-st 1 tuleneb, et Riigikogu liikme volituste peatumise aluseks on Vabariigi Presidendi otsus, millega Riigikogu liige nimetatakse Vabariigi Valitsuse liikme ametisse. Seega ei ole Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetatud Riigikogu liikme volituste peatumine seotud ajaga, mil Vabariigi Valitsuse liige astub PS §-s 91 sätestatud korras ametisse. RKLS § 5 lg 1 teeb siin täpsustuse ja sätestab, et Riigikogu liikme volitused peatuvad tema Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise päeval.

RKLS § 5 lg 2 kohaselt ei peatu Riigikogu liikme volitused juhul, kui Riigikogu uude koosseisu valitud Riigikogu liige jätkab kuni uue Vabariigi Valitsuse ametisseastumiseni oma tegevust Riigikogu uue koosseisu kokkuastumise tõttu tagasi astuva Vabariigi Valitsuse koosseisus. Sätte eesmärk on, et valitud Riigikogu alustaks tööd võimalikult suurel määral sellises koosseisus, nagu see rahva tahte alusel valimistulemuste põhjal kujunes. Säte võimaldab valitsuses olevatel uude koosseisu valitud Riigikogu liikmetel, kes võib-olla uude valitsusse kuuluma ei hakka, osaleda Riigikogu töös ning Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimistel, sh kandideerida neil valimistel. Kuni 2007. a juulini kehtinud Riigikogu töökorra seadus reguleeris olukorda teisiti, nähes ette sellisele Riigikogu liikmele asendusliikme määramise. Seetõttu osalesid uue Riigikogu töös lühiajaliselt asendusliikmed (2007. a Riigikogu valimiste järgselt näiteks seitse asendusliiget), kes said Riigikogus olla vaid lühikest aega ja pidid lahkuma pärast uue valitsuse ametisse nimetamist, kui asendatavate Riigikogu liikmete volitused taastusid. Kehtiv regulatsioon on otstarbekam ning pole põhiseadusega vastuolus. PS § 64 lg-s 1 peetakse silmas ühest ja samast Riigikogu koosseisust valitsusse minekut ja sealt Riigikokku naasmist. Vaevalt suudab personaalse võimude lahususe põhimõtet kuigi oluliselt kahjustada see, et tagasiastunud Vabariigi Valitsuse liige on mõnda aega (uue valitsuse ametisse astumiseni) nii Vabariigi Valitsuse kui ka uue Riigikogu koosseisus. Ka Riigikogu sisuline töö ei alga tegelikult enne, kui uus valitsus on ametisse astunud.Vahetult pärast valimisi on Riigikogu ja Riigikogus esindatud erakondade tegevus suunatud eelkõige sellele, et moodustada valitsus ja Riigikogu enda tööorganid. Lisaks pole Riigikogu uue koosseisu töökoormus enne uue Vabariigi Valitsuse ametisse astumist kuigi suur, sest eelmise Riigikogu koosseisu menetluses olnud eelnõud langevad menetlusest välja (vt RKKTS § 96).

PS ei välista, et lisaks PS § 64 lg-s 1 ja § 83 lg-s 2 sätestatule kehtestatakse seadusega Riigikogu liikme volituste peatumise täiendavaid aluseid, kui need ei lähe vastuollu teiste PS-s sätestatud Riigikogu liikme staatust puudutavate põhimõtetega. Alates 2007. aastast näeb RKLS ette Riigikogu liikme volituste peatumise alused, mida PS-s sätestatud ei ole. RKLS § 6 võimaldab Riigikogu juhatusel peatada Riigikogu liikme volitused tema sellekohase avalduse alusel, mille ta võib esitada alla kolmeaastase lapse kasvatamise vajaduse ning ajutise töövõimetuse korral. RKLS eelnõu (54 SE, XI Riigikogu) seletuskirjas rõhutati, et Riigikogu liikme volituste peatamine on õigustatud üksnes juhul, kui lapse kasvatamise vajadus või töövõimetus takistavad olulisel määral Riigikogu liikme ülesannete täitmist. Volitused peatatakse vähemalt kolmeks kuuks. Säte peab tagama Riigikogu fraktsiooni ning komisjoni töö toimimise olukorras, kus Riigikogu liikmel ei ole näiteks raske haigestumise tõttu võimalik naasta tööle pikema aja vältel. Kuna selleks ajaks asub peatatud volitustega Riigikogu liikme asemele asendusliige, on tagatud Riigikogu ja tema organite töö. Volituste peatamise avalduse esitanud Riigikogu liikmel on võimalik taotleda volituste peatamise pikendamist. RKLS ei sätesta maksimaalset aega, mille jooksul volitused saavad olla peatatud. Ajutise töövõimetuse korral seab piiri aga PS § 64 lg 2 p 4 juhul, kui ajutine töövõimetus kasvab kestvaks võimetuseks oma ülesandeid täita. Seadus kohustab Riigikogu liiget esitama Riigikogu juhatusele peatamisavalduse asjaolusid kinnitavad dokumendid. Juhatus võib keelduda Riigikogu liikme volituste peatamisest ainult juhul, kui esitatud dokumendid ei kinnita peatamisavalduse asjaolusid.

Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise alused on loetletud § 64 lg-s 2. Seadusega võib kehtestada täiendavaid Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise aluseid, mida pole PS-s nimetatud. Riigikohus leidis, et PS mõttega pole vastuolus sellise olukorra reguleerimine Riigikogu töökorra seaduses, mida PS ei ole ette näinud, ning pidas võimalikuks täiendavate Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise aluste kehtestamist lisaks PS-s sätestatule (RKÜKo 06.02.2002, 3-5-0-1-02, p 5).

Riigikogu liikme volituste ennetähtaegne lõpetamine on sekkumine tema passiivsesse valimisõigusesse. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme puhul on Riigikohtu halduskolleegium 27. juuni 2001. a otsuses väljendanud analoogilist seisukohta: “Riigikohus lähtub asja lahendamisel sellest, et volikogu liikme volituste lõpetamine volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise põhjendusega on sekkumine volikogu liikme passiivsesse valimisõigusesse, mis on sätestatud Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse §-s 3.” (vt RKHK 27.06.2001, 3-3-1-35-01, p 2). Siit nähtub, et passiivne valimisõigus ei lõpe mandaadi omandamisega. Selline järeldus annab võimaluse kaitsta mandaati ebaseadusliku lõpetamise eest pärast selle omandamist.

PSJKS järgi saab Riigikogu liige oma mandaadi äravõtmise vaidlustada Riigikohtus. PS § 64 lg 2 p-s 4 nimetatud juhul saab Riigikogu liige oma mandaati kaitsta Riigikohtu üldkogu istungil. Riigikohtu otsus on lõplik ja seda ei saa vaidlustada.

Riigikogu liikme volitused lõpevad tema asumisel mõnda teise riigiametisse (vt § 63 komm). PS § 64 lg 2 p 1 on sõnastatud selliselt, et volituste lõppemise toob kaasa teise riigiametisse asumine kui juriidiline fakt, st volituste lõppemine on automaatne. PS § 64 lg 2 p 1 kohaldamine on probleemne olukorras, kus puudub ühtne arusaam, kas tegemist on riigiametiga või mitte. Riigiameti mõiste PS § 63 lg 1 tähenduses ei ole üheselt määratletav, samuti ei anna RKLS 6. peatüki sätted ammendavat loetelu Riigikogu liikme mandaadiga ühitamatutest ametitest.Praktikas on olnud juhtumeid, kui teise riigiametisse asuv Riigikogu liige astub ise tagasi.

Riigikogu liikme volitused lõpevad teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel (Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmise kohta vt § 76 komm). Siin peetakse silmas kohtuotsust, millega isik on süüdi mõistetud kuriteos. KrMS § 408 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus või -määrus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. KrMS § 408 lg 2 sätestab, et kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni või kassatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kassatsiooni esitamise korral jõustub kohtuotsus menetlusse võtmisest keeldumise või Riigikogu otsuse resolutiivosa kuulutamise päevast. Kohtuotsuse jõustumine on juriidiline fakt, mille tõttu Riigikogu liikme volitused lõpevad automaatselt. Jõustunud kohtuotsusega süüdi mõistetud Riigikogu liikme volitused tuleb lugeda ennetähtaegselt lõppenuks ka siis, kui kohus on ta seaduse alusel vabastanud karistusest või karistuse kandmisest. Armuandmist Vabariigi Presidendi poolt PS § 78 p 19 alusel enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist PS ja KrMS ei välista. Vabariigi Presidendi 31. jaanuari 2007.a käskkirjaga nr 13 kinnitatud “Armuandmispalvete läbivaatamise komisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine” p 3.1 kohaselt vaatab Vabariigi President armuandmispalveid läbi siiski pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist (vt ka § 78 komm 21). Riigikogu liikme volituste lõpetamata jätmine armuandmise korral poleks aga kooskõlas PS § 64 lg 2 p 2 eesmärgiga ehk oleks sellest möödahiilimine.

Riigikogu liikme volitused lõpevad tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras. Tagasiastumine on Riigikogu liikme omaalgatuslik lahkumine Riigikogust. Tagasiastumine toimub RKLS kohaselt Riigikogu liikme sellekohase kirjaliku avalduse alusel. Erandiks on olukord, kui Riigikogu liige ei teavita kümne päeva jooksul Euroopa Parlamendi valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates Vabariigi Valimiskomisjoni, et ta soovib jätkata oma senises ametis ja Euroopa Parlamendi liikme mandaadist loobuda; sellisel juhul loetakse ta RKLS § 9 lg 6 kohaselt tagasiastumise avalduse esitanuks. Kuigi RKLS nõuab tagasiastumise avalduses tagasiastumise põhjuse märkimist, ei sõltu sellest põhjusest Riigikogu liikme õigus tagasi astuda, kuna tagasiastumise põhjendamise nõue ei tulene PS-st.

Tagasiastumisel lõpevad Riigikogu liikme volitused päeval, mil juhatus (enne Riigikogu esimest istungit Vabariigi Valimiskomisjon) teeb otsuse asendusliikme asumise kohta Riigikogu liikmeks. Isik ei saa RKLS kohaselt tagasi astuda ajal, mil tema kui Riigikogu liikme volitused on peatunud. Piirang rajaneb ilmselt Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2002. a istungil Riigikogu juhatuse esindaja väljendatud arusaamal, et tagasi saab astuda üksnes oma ametiülesandeid täitev Riigikogu liige (vt RKÜKo 06.02.2002, 3-5-0-1-02). Selle seisukoha järgi ei saaks peatunud volitustega Riigikogu liige volituste puudumise tõttu teha Riigikogu liikme toiminguid, sh esitada Riigikogu juhatusele tagasiastumise avaldust enne, kui tema volitused on taastatud. Selle vastu võiks jällegi väita, et tagasiastumise avalduse esitamisega käsutab peatunud volitustega Riigikogu liige oma õigust naasta peatumise aluse äralangemisel Riigikogusse. Isegi kui Riigikogu liikme poolt tema volituste peatumise ajal tagasiastumise avalduse esitamist pidada võimalikuks, pole selle õiguse piiramine lubamatu. Vabariigi Presidenti ajutiselt asendav Riigikogu esimees põhjustaks Riigikogust tagasiastumisega ebastabiilsust. Samuti kaitseb piirang Riigikogu liiget surve eest, mida võidaks temale volituste peatumise ajal avaldada tagasiastumise avalduse esitamiseks.

Riigikogu liikme volitused lõpevad, kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma. PSJKS järgi taotleb Riigikohtult Riigikogu liikme tunnistamist kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma Riigikogu juhatus. Varasem regulatsioon (RKTS) sätestas, et kestva võimetuse juhtumid on Riigikogu liikme raske haigus, invaliidsus ja kohtu poolt teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistamine, mistõttu ta püsivalt ei saa täita oma ülesandeid. Kehtiv seadus jätab täpsustamata, millistel juhtudel saab Riigikogu liikme tunnistada kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, kuid kohustab sellekohast taotlust põhistama ja esitama võimaluse korral kestvat võimetust tõendavad dokumendid. Sellise regulatsiooni korral saab Riigikohus otsustamisel kaaluda ja peabki kaaluma, kas tunnistada Riigikogu liige kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid. Riigikohus peab kindlustama erapooletu kaitse mandaadi põhjendamatu lõpetamise eest. Otsuse teeb Riigikohtu üldkogu viivitamata pärast nõuetekohase taotluse saamist.

Tulenevalt vaba mandaadi põhimõttest (vt § 62 komm) ei mõjuta Riigikogu liikme volituste kehtivust tema erakonnast või fraktsioonist väljaastumine või väljaarvamine.

RKLS-s sätestatud Riigikogu liikme volituste ennetähtaegse lõpetamise täiendavad alused on: 1) tema mittevastavus Eesti Vabariigi põhiseaduses või Riigikogu valimise seaduses Riigikogu liikme kandidaadile esitatavatele nõuetele ja 2) tema keeldumine ametivande andmisest.

Riigikogu liikme kandidaat peab PS § 60 lg 2 kohaselt olema vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Juhul kui Riigikogu liige kaotab Riigikogu liikmeks oleku ajal Eesti kodakondsuse, lõpevad tema volitused. Kui Riigikogu liikmeks oleku ajal peaks ilmnema, et Riigikogu liige ei ole hääleõiguslik, pöördub PSJKS kohaselt Riigikogu juhatus Riigikogu liikme volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks taotlusega Riigikohtusse. Otsuse tegemiseni kannab Riigikogu liige oma mandaati edasi.

RKVS kohaselt ei ole kandideerimisõigust isikul, kes on valimisõiguse osas tunnistatud teovõimetuks (teovõime kohta vt § 57 komm). Samuti ei või Riigikogu liikmeks kandideerida kaadrikaitseväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust (vt ka § 58 komm).

Riigikogu liikme volitused lõpevad, kui ta keeldub ametivande andmisest. PSJKS ja RKLS järgi võib Riigikohtu üldkogu sellisel juhul Riigikogu juhatuse taotlusel Riigikogu liikme volitused enne tähtaega lõpetada. RKTS varasema (enne 2002. a kehtinud) redaktsiooni järgi sai vastava taotluse esitada ka Vabariigi Valimiskomisjon. Valimiskomisjoni taotlus oli vajalik Riigikogu uue koosseisu liikme või uue koosseisu asendusliikme puhul. Riigikogu juhatuse taotlus oli vajalik asendusliikme puhul, kui Riigikogu koosseis oli ametisse astunud. Praegune regulatsioon tekitab olukorra, kus enne Riigikogu juhatuse valimist ei tule asendusliikme ametivande andmisest keeldumise korral Riigikokku asendusliiget.

Varasema regulatsiooni kehtivuse ajal Riigikogu liikme volituste sellise lõpetamise võimalust ka kasutati, kui Riigikogu asendusliige oli esitanud Riigikogu juhatusele avalduse, et ta ei soovi asuda Riigikogu asendusliikmeks ega anda seetõttu ametivannet (vt RKÜKo 06.02.2002, 3-5-0-1-02). Selle otsuse p-s 6 leidis üldkogu: “Riigikogu töökorra seaduse kohaselt võib Riigikohus lõpetada Riigikogu liikme volitused. Taoline sõnastus osutab võimalusele kaaluda, kas Riigikogu liikmete, kes ei soovi tegelikult ametisse asuda, keeldumise põhjused on kaalukad. Hoolimata seaduse sõnastusest on Riigikohus seisukohal, et kohus pole õigustatud sundima kedagi täitma rahva esindaja ülesandeid, kuigi ta andis nõusoleku enda kandmiseks erakonna valimisnimekirja. Seepärast näeb Riigikohus oma ülesannet selles, et selgitada välja O. Israeli, A. Musta ja F. Unduski tegelik tahe ning anda neile ja erakonnale võimalus selgitada kohtule keeldumise motiive.”

Ametivande andmisest keeldunud Riigikogu liige ei saa asuda täitma oma ametikohustusi. Seega on ametivande andmisest keeldumine mahutatav § 64 lg 2 p-s 4 nimetatud kestva võimetuse alla täita oma ülesandeid. (Ametivande kohta vt § 61 komm-d 8 ja 9.)

Kehtiv RKLS võimaldab isikul enne ametivande andmist esitada Riigikogu juhatusele tagasiastumisavalduse. See võimalus puudus enne RKLS vastuvõtmist kehtinud Riigikogu töökorra seaduses, mille järgi oli võimalik tagasi astuda alles pärast ametivande andmist. RKLS § 9 lg 3 sätestab, et kui Riigikogu liikmeks valituks osutunul või asendusliikmel ei ole võimalik asuda täitma Riigikogu ülesandeid, võib ta tagasi astuda enne ametivande andmist. Sel juhul esitab isik tagasiastumisavalduse enne Riigikogu esimest istungipäeva Vabariigi Valimiskomisjonile, pärast seda Riigikogu juhatusele.

Riigikogu liikme volituste peatumisel Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamise tõttu asendub tema Riigikogu liikme immuniteet (PS § 76) Vabariigi Valitsuse liikme immuniteediga (PS § 101). Kui Riigikogu esimehe volitused peatuvad PS § 83 lg 2 alusel Vabariigi Presidendi asendamise ajaks, siis selleks ajaks asendub tema Riigikogu liikme immuniteet Vabariigi Presidendi immuniteediga (PS § 85). Riigikogu liikme volituste lõppemisel tema immuniteet lõpeb (immuniteedi asendumise ja kestuse kohta, vt ka § 76 komm). Riigikogu liikme volituste peatumisel ja lõppemisel säilib Riigikogu liikme indemniteet (PS § 62) hääletamise ja poliitiliste avalduste suhtes, mida ta tegi Riigikogu liikmena (vt ka § 62 komm 16).

Esmakordselt Eesti praktikas sätestab PS § 64 lg 3 asendusliikme instituudi. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel asub tema asemele asendusliige. Eristatakse Riigikogu asendusliikmete registreerimist (RKVS § 75) ja konkreetse asendusliikme asumist Riigikogu liikmeks (RKLS §-d 12 ja 13).

Riigikogu liikme asendamise korra sätestab PS § 64 lg 3 kohaselt seadus. Põhiseaduse Assambleele Jüri Adamsi töörühma esitatud põhiseaduse eelnõus (§ 55, millest oli esitatud kaks varianti) sätestati ka Riigikogu liikmete asendamise kord. Asendatava Riigikogu liikme asemele pidi selle järgi Riigikogu liikmeks astuma järgmine kandidaat sellest nimekirjast, millesse ta kuulus või milline teda toetas, juhul kui selles nimekirjas on valimata jäänud kandidaate. Kui asendajat ei ole, pidi tema koht Riigikogus jääma täitmata. Assamblee III toimkond oli seisukohal, et “asendusliikme fikseerimine §-s 55 nii põhjalikult põhiseaduses ei ole vajalik, et see toob praegu siia saali täiesti ilmaasjata vaidlusi” (I. Hallaste. Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk 241).

Asendusliikmed registreerib Vabariigi Valimiskomisjon oma otsusega pärast Riigikogu uue koosseisu valimisi. See otsus kujutab endast asendusliikmete nimekirja erakondade kaupa. Asendusliikmed registreeritakse erakondadele, mille kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% kehtivatest häältest. RKVS § 75 lg 3 kohaselt registreeritakse valimisringkondades valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks kandidaadid erakondadele valimisringkondade kaupa, reastatult saadud häälte arvu järgi. Kui kandidaadid said valijatelt hääli võrdselt, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna ringkonnanimekirjas eespool. Asendusliikmeks registreeritakse valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% oma ringkonna lihtkvoodist. RKVS § 75 lg 4 kohaselt registreeritakse kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud kandidaatide asendusliikmeteks valimata jäänud kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 5% oma ringkonna lihtkvoodist, erakonna üleriigilises nimekirjas määratud järjestuses ja seejärel ülejäänud sama erakonna valimata jäänud kandidaadid reastatult valimisringkonna lihtkvoodist arvutatud häälteprotsendi suuruse järgi. Kui kandidaatide häälteprotsendid on võrdsed, siis paigutatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes erakonna üleriigilises nimekirjas eespool.

Asendusliikmete asumisel Riigikogu liikmeks lähtutakse RKLS §-s 12 määratud asendusliikmete järjekorrast. Valimisringkonnas valituks osutunud Riigikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna samas valimisringkonnas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kompensatsioonimandaadi alusel valituks osutunud Riigikogu liikme asendusliikmeks on sama erakonna üleriigilises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui valimis­ringkonnas samal erakonnal rohkem asendusliikmeks registreeritud kandidaate ei ole, siis on asendusliikmeks sama erakonna üleriigilises nimekirjas kandideerinud esimene asendusliikmeks registreeritud kandidaat. Kui asendatav Riigikogu liige kandideeris väljaspool nimekirju või kui samas nimekirjas rohkem registreeritud asendusliikmeid ei ole, saab Riigikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud üleriigiliste nimekirjade vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on RKVS § 76 kohaselt registreerinud Vabariigi Valimiskomisjon. Kui esimene valimata jäänud kandidaat ei soovi anda ametivannet ja astuda Riigikogu liikme ametisse, siis võib ta tagasi astuda enne ametivande andmist või lõpetatakse tema volitused Riigikohtu otsusega (vt komm-d 19 ja 22). Sel juhul määratakse uus Riigikogu liikmeks asuv asendusliige.

Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. Tema volitused Riigikogu liikmena algavad järgmisel päeval pärast Vabariigi Valimiskomisjoni või Riigikogu juhatuse otsuse tegemise päeva, kuid täies mahus tekivad asendusliikmel Riigikogu liikme õigused ja kohustused ametivande (PS § 61) andmisest.

Riigikogu liikme volituste taastumisel asendusliikme volitused lõpevad. RKLS § 12 lg 5 kohaselt lahkub Riigikogust see asendusliige, kes viimasena sama erakonna samas valimisringkonnas või üleriigilises nimekirjas kandideerinud ja asendusliikmeks registreeritud kandidaatide hulgast on asunud Riigikogu liiget asendama.

Nagu Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetatud Riigikogu liikme volituste peatumine, on ka sellise Riigikogu liikme volituste taastumine seostatud Vabariigi Presidendi otsusega, millega isik vabastatakse Vabariigi Valitsuse liikme kohustest. RKLS § 7 lg 1 teeb siin täpsustuse ja sätestab, et Riigikogu liikme volitused taastuvad Riigikogu liikme Vabariigi Valitsuse liikme kohustustest vabastamise päevale järgnevast päevast.