Asjaajamiskeele sätteid saab jagada kaheks: välise asjaajamise keel (PS § 51 ja § 52 lg 1) ning sisemise asjaajamise keel (PS § 52 lg-d 1 ja 2). Välise asjaajamise keel on näiteks haldusmenetluse keel; teabe keel, mille suhtes kehtib avalikustamiskohustus või keeld tunnistada seda asutusesiseseks teabeks; ürituste (koosolek, istung vms) keel, kus saab osaleda igaüks või kus kolmandate isikute osalemise võimalus ei ole diskretsioonivaba jms. Sisemise asjaajamise keel puudutab näiteks õigustloovate aktide ja halduse üksikaktide (mis ei ole haldusaktid) eelnõude keelt enne nende kooskõlastamiseks saatmist või vastuvõtmiseks esitamist, asutusesiseselt adresseeritud kirjalike dokumentide, mida dokumendiregistris ei registreerita (arvamused, teated, memod, õiendid, nõuanded jm), keelt, ametnikevahelist suulist teabe edastamist tingimusel, et puudub vajadus tagada kolmanda isiku õigus eestikeelsele teabele jne.