Kohtuistungi avalikkuse põhimõtte tähtsust kinnitab asjaolu, et PS tekstis on peetud vajalikuks loetleda otseselt need väärtused, mille kaitsmiseks võib kohus kuulutada kohtuistungi või selle osa kinniseks: riigi- või ärisaladuse kaitseks, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks, alaealise või kannatanu huvides ning õigusemõistmise huvides. Peale selle on peetud vajalikuks PS § 24 lg-sse 3 lisada ka seadusereservatsioon: ülalloetletud väärtuste kaitseks lubatakse kohtul kuulutada kohtuistungit kinniseks vaid “seaduses sätestatud juhtudel ja korras”. See tähendab, et tegemist on kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga põhiõigustega. Tegelikult on võrdlemisi raske ette kujutada, kuidas võiks nende “seaduses sätestatud” juhtude loetelu välja näha ja kuidas peaks see suhestuma PS-s toodud väärtuste loeteluga, mille kaitsmiseks lubatakse kohtuistungi avalikkust piirata. Ilmselt selle tõttu kattuvadki seadustes toodud menetluse avalikkuse piiramise aluste loetelud suurel määral PS § 24 lg-s 3 sisalduva väärtuste loeteluga, olles vaid mõnevõrra rohkem lahti kirjutatud (KrMS § 12 lg 2, TsMS § 38 lg 1). Oluline on rõhutada, et kõigil PS-s nimetatud juhtudel kohus üksnes võib kuulutada kohtuistungi kinniseks, kuid iseenesest ei pea ta seda tegema, ning alati tuleks kohtuistungi avalikkust piirata üksnes minimaalselt vajalikus ulatuses. Tegemist on kohtu kaalutlusotsustusega, mis vormistatakse üldjuhul avalikult teatavaks tehtava määrusega (võib ka kohtuistungi protokolli kantava määrusega), mis ei ole määruskaebe korras vaidlustatav. Menetluse avalikkuse piiramist on siiski võimalik vaidlustada apellatsioon- või kassatsioonkaebuses, kusjuures kohtuistungi põhjendamatu kinniseks kuulutamine on kahtlemata käsitatav ausa kohtumenetluse põhimõtte rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 ning TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 669 lg 1 p 1 mõttes. Menetluse avalikkuse põhimõtte rikkumine on asja uueks läbivaatamiseks saatmise imperatiivseks aluseks siiski vaid kriminaal- ja tsiviilasjades (vt KrMS § 339 lg 1 p 12 ja § 341 lg 3, TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 669 lg 1 p 1). Haldusasjades tuleks seda lugeda küll menetlusõiguse normide oluliseks rikkumiseks, kuid mitte selliseks, mida ei oleks vähemalt apellatsioonimenetluses ringkonnakohtul endal võimalik kõrvaldada (vt HKMS § 199 lg 3 ja § 230 lg 3). Kohtu kaalutlusruum kohtuistungi avalikkuse piiramise aluste puhul võib ilmselt küll olla erinev, kuid samas loodetavasti siiski puhtast suvaotsusest lähtuvat kohtuistungi avalikkuse piiramist välistav.