Eesti Vabariigi Põhiseadus
/Kommenteeritud väljaanne/2017
Eesti Vabariigi põhiseadus / paragrahv 99
Eesti Vabariigi põhiseadus

Paragrahv 99

Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse.

PS § 99 eesmärk on vältida huvide konflikti ja sellega seoses tekkida võivat korruptsiooniohtu, samuti olukorda, kus nn kõrvaltegevus ei jäta valitsuse liikme ülesannete korrapäraseks täitmiseks piisavalt aega või toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise.

Sõnaselgelt keelab § 99 Vabariigi Valitsuse liikmel olla üheski muus riigiametis ning kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Paragrahvis 99 sätestatud piiranguid ei saa leevendada. Kuid § 99 ei takista Vabariigi Valitsuse liikmete suhtes täiendavate piirangute kehtestamist PS §-de 29, 30, 31 ja 48 alusel.

Teise riigiametina § 99 mõttes ei saa käsitada Riigikogu liikme ja Vabariigi Presidendi ametit, sest PS § 64 lg 1 ja § 84 välistavad erinormidena selgelt võimaluse ühitada Riigikogu liikme ja Vabariigi Valitsuse liikme ning Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikme ameteid. Teise riigiametina § 99 mõttes tuleb käsitada ametikohti kõigis riigi ametiasutustes, välja arvatud Riigikogu liikme ja Vabariigi Presidendi ametikohta. Teise riigiametis tegutsemise keeld hõlmab ka füüsilise isiku poolt riigivõimu teostamist haldusorganina HMS § 8 mõttes.

Teise riigiametina § 99 mõttes ei saa käsitada ametikohta kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Riik ja kohalik omavalitsus on erinevad õiguse subjektid. Paragrahv 154 eristab selgelt riigi ja kohaliku elu küsimusi ning eriti suuremate kohaliku omavalitsuste üksuste puhul on võimalik, et ametnik ei täida kohalikule omavalitsusele pandud riiklikke kohustusi.

Paragrahvis 99 sätestatud keeld kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse puudutab äriühingu kõiki liike.

VVS ühelt poolt laiendab valitsuse liikme jaoks §-ga 99 keelatud tegevusi, teiselt poolt aga leevendab §-s 99 sätestatud keelde. Vabariigi Valitsuse liige ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval ametikohal ega tegutseda töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö. Vabariigi Valitsuse liige peab viivitamata teavitama Vabariigi Valitsust kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas seaduses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses (VVS § 4 lg 3). Vabariigi Valitsus keelab Vabariigi Valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise (VVS § 4 lg 4).

VVS § 9 lg 3 esimeses lauses sätestatud piirang hõlmab §-s 99 sätestatud keeldu olla teises riigiametis. Samas tähendab esimeses lauses sätestatud piirang täiendavat keeldu olla ametikohal kohaliku omavalitsuse ametiasutuses, sealhulgas linna- või vallavalitsuse liikmena või volikogu esimehena, samuti keeldu töötada eraõigusliku töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel. Sellise piirangu kehtestamiseks annavad aluse PS §-d 29 ja 31 ning piirang on kooskõlas § 99 komm-s 1 loetletud eesmärkidega.

VVS § 9 lg 3 esimeses lauses sätestatud piirang hõlmab ka teenistust Eesti Pangas, olles õigustatud vajadusega tagada Eesti Panga sõltumatus. Erinormid on sätestatud EPS-s. EPS § 7 lg 2 välistab valdkonna eest vastutava ministri nimetamise Eesti Panga nõukogu esimeheks, kuid ei välista Vabariigi Valitsuse teiste liikmete nimetamist sellele ametikohale. EPS § 8 lg 3 välistab Vabariigi Valitsuse liikmete kuulumise Eesti Panga Nõukokku. EPS § 9 lg 3 välistab Eesti Panga presidendi ja asepresidentide ning Vabariigi Valitsuse liikme ametikohtade ühitamise, kuid selle sätte adressaadiks ei ole Vabariigi Valitsuse liige, vaid on Eesti Panga president ja asepresidendid.

VVS 4 lg 3 sõnastus jätab ebaselgeks, kas valitsuse liige võib olla kohaliku omavalitsuse volikogu liige. Küsimust reguleerib KOKS § 19 lg 2 p 11, mille kohaselt peatuvad volikogu liikme volitused Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni. Tegemist on passiivse valimisõiguse piiranguga. Hinnang piirangu õiguspärasusele võib sõltuda Riigikohtu lahendist põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-11-16.

VVS § 4 lg 3 teise lause funktsioon on sätestada Vabariigi Valitsuse liikme kohustus teavitada Vabariigi Valitsust iseenesest lubatud kõrvaltegevusest, mille Vabariigi Valitsus võib VVS § 4 lg 4 alusel ära keelata. Selleks loetleb VVS § 4 lg 3 teine lause kõrvaltegevused, mida on võimalik haldusaktiga keelata. VVS § 4 lg 3 teise lause kooskõla §-s 99 sätestatud range keeluga on küsitav osas, milles säte võimaldab tegutseda äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Äriühingu kontrollorgani liikmeks olek tuleks korruptsiooniriski tõttu võrdsustada tulundusettevõtte juhatuse liikmeks olekuga. Tegutsemist ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus § 99 ei keela.

VVS § 4 lg-s 4 sätestatud võimalus keelata haldusaktiga ära sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud lubatud tegevus, sh teadusliku ja pedagoogilise töö tegemine, on kooskõlas vähemalt ühe § 99 komm-s 1 nimetatud eesmärgiga.

PS ei reguleeri Vabariigi Valitsuse liikmete tööalast staatust ja sotsiaalseid tagatisi. Vastavad sätted on teistes seadustes.

Vabariigi Valitsuse liikmetele kohaldatakse ATS seaduses sätestatud juhtudel (vrd ATS § 2 lg 3 p 4). VVS sätestab, et valitsuse liikmetele antakse puhkust ATS-s sätestatud korras. Puhkuse andmise erisused on sätestatud VVS-s.

Vabariigi Valitsuse liikmete palk on sätestatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega. Vabariigi Valitsuse liikmete ametipalk arvutatakse koefitsiendi abil kõrgemate riigiteenijate kõrgeimast palgamäärast, mida indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks lähtuvalt tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. Seejuures indekseeritakse igal aastal kõrgeimat palgamäära, milles suurus on sätestatud seaduses, mitte aga eelmisel aastal indekseerimise tagajärjel kujunenud palka (vrd RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p-d 131, 132). Peaministri ametipalga koefitsient on 1, 0, ministril 0, 85. Koefitsiente saab Riigikogu Vabariigi Valitsuse ettepanekul ajutiselt vähendada kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal, kui riigi julgeoleku tagamise huvides on vaja riigieelarve seadusesse teha muudatus, mille tagajärjel vähendatakse riigi eelarvest makstavaid töötasusid. Kõrgeimat palgamäära saab vajaduse korral muuta Riigikogu koosseisu kolmanda aasta kevadistungjärgul ning palgamäära muutus jõustub Riigikogu järgmise koosseisu volituste alguspäeval.

VVS järgi makstakse Vabariigi Valitsuse liikmele igakuiselt 20% ametipalgast esinduskuludeks. Regulatsioon esinduskulude kasutamise otstarbe ja nende kasutamise aruandluse kohta puudub.

Vabariigi Valitsuse liikmel on õigus tööandja eluruumile.

Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel Riigikogu liige, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel § 64 lg-st 1 tulenev õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale.

Vabariigi Valitsuse liikmel on ametist vabastamisel VVS-s sätestatud tingimustel õigus saada hüvitisena kuue kuu ametipalk. Valitsuse liikme surma korral on ette nähtud hüvitis tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele.