Paragrahv 47 sätestab olulise põhiõiguse, mille eesmärk on tagada üksikisiku huvide ja seisukohtade kujundamine ning ühine väljendamine ja kaitsmine eeskätt poliitika ja kodanikuühiskonna valdkonnas. See säte annab õiguse koguneda nii erasfääri kuuluvate huvide kujundamiseks ja ühiseks väljendamiseks kui ka õiguse väljendada kollektiivselt oma huve poliitika mõjutamiseks. Poliitilisel eesmärgil toimuvad kogunemised ei ole olulised mitte üksnes vähemustele, kellel esinduskogudes oma esindajaid ei ole, vaid ka suurema toetusega poliitilistele ühendustele, mis on uued (erakonna loomisele suunatud koosolekud või selliste erakondade korraldatud koosolekud, kes ei ole valimistel jõudnud osaleda) või väljendavad uusi ideid. Kogunemisvabadusega kaitstakse demokraatlikus riigis vajalikku pluralismi, võimaldades kõigil huvigruppidel oma seisukohtade avalikku kujundamist ja väljendamist. Väljendusvabadusest (§ 45) kaugemale ulatuvalt on kogunemisvabaduse eesmärk viia üksikisiku arvamused suurema hulga inimeste ette nii vahetult kui ka meedia vahendusel. See puudutab eriti massimeeleavaldusi. Kaitstud on kogunemised, kus toimub ühiste seisukohtade või meelsuse kujundamine ja väljendamine, nii on kaitstud näiteks Eesti ajaloos olulise tähtsusega laulupeod (erinevalt muudest kontsertidest võib neis näha ka identiteedi väljendamise ja kinnitamise väljendust). Kogunemiste ja koosolekute all mõistetakse koosviibimisi, olenemata nende asukohast (väljas või ruumis) ja osavõtjatest (eraviisilised ehk kinnised või avalikud koosolekud). Kaitstud on ka kogunemised, mis ei toimu kindlas, püsivas kohas, näiteks rongkäigud. Samuti on kaitstud spontaansed koosolekud, millel puudub kindel korraldaja ja organiseeritus. Kogunemisvabadus kaitseb ka n-ö rahvasähvatusi, kus seisukohtade väljendamine võib olla kõrvalistele isikutele ebaselge. Koosolekutest ja kogunemistest tuleb eristada inimeste koosviibimist, millel on ainult sotsiaalne eesmärk (nt kambaga tänaval kogunemine) või mis on juhuslikud ja ilma ühise eesmärgita (järjekord, kontsert, õnnetust vaatama kogunenud inimesed jms). Tuleb märkida, et piir nende vahel on ebaselge ning viimased võivad olla kaitstud ka teiste põhiõiguste kaudu (õigus vabale eneseteostusele, sõnavabadus). Üldiselt ei peeta kogunemiseks lendlehtede jagamist, mida kaitseb § 45, isegi kui lendlehtede jagamine toimub ühiselt ja organiseeritult.
Koosoleku määratlemisel tuuakse selle tunnustena valdavalt välja sellel osalejate paljusus, ühine eesmärk, seesmine side ja ajutisus.