Paragrahv sätestab kohtunike immuniteedi, eristades seejuures esimese ja teise astme kohtunikke (lg 1) ning riigikohtunikke, sh Riigikohtu esimeest (lg 2). Sätte eesmärk on kohtute kui põhiseadusliku institutsiooni kaitse (vt ka RKPJK 3-4-1-30-15 p 27). Erinevalt Riigikogu liikmest ja samamoodi nagu Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri ja õiguskantsleri puhul ammendub kohtunike PS-ga tagatud immuniteet üksnes kriminaalvastutusele võtmise erikorraga (vt ka RKPJK 3-4-1-54-13 p 22). Kriminaalvastutusele võtmise mõiste kohta vt § 76 komm 13. Seadusandja on kohtunike immuniteedi ulatust võrreldes PS-s sätestatuga siiski laiendanud, nähes ette erikorra ka kohtunike suhtes mõnede menetlustoimingute tegemiseks (vt komm 3). Immuniteet kehtib kohtuniku kogu ametiaja vältel, olenemata sellest, kas kuriteokahtluse esemeks olev tegu on pandud toime enne tema volituste tekkimist või ametisoleku ajal (KrMS § 375 lg 2).