Eesti Vabariigi Põhiseadus
/Kommenteeritud väljaanne/2017
Eesti Vabariigi põhiseadus / paragrahv 88
Eesti Vabariigi põhiseadus

Paragrahv 88

Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid.

Vabariigi Valitsus on kollegiaalne riigiorgan. Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid. Nad on valitsuse kui põhiseadusliku institutsiooni või kõrgema riigiorgani osad. Valitsus peab oma otsused tegema kollegiaalselt (lähemalt § 96 komm 1). Otsuste tegemisel on hääleõigus peaministril ja ministritel. Valitsuse liikmed on valitsuse otsuste tegemisel võrdsed, igaühele kuulub üks hääl. Ainult häälte poolitumisel on peaministri häälel suurem kaal.

Valitsuse koosseis on ammendavalt piiritletud. Sellesse kuuluvad ainult PS § 89 ja 90 korras ametisse nimetatud isikud. Ükski teine ametiisik ei saa olla valitsuse liige ega sellest tulenevalt valitsuse otsuste tegemisel hääletada (näiteks riigisekretär, ase- või abiminister). Valitsuse istungile võib peaminister kutsuda ka teisi isikuid ja anda neile sõna. PS tagatud osalemis- ja sõnaõigus valitsuse istungitel on riigisekretäril (§ 95), riigikontrolöril (§ 136) ja õiguskantsleril (§ 141).

Valitsuse koosseisu peavad kuuluma kõik ministrid ja neil kõigil peab olema hääleõigus valitsuse otsuste tegemisel. Ministreid, kes ei kuulu valitsuse koosseisu ega oma hääleõigust valitsuse otsuste tegemisel, olla ei saa.

PS ei sätesta Vabariigi Valitsuse liikmete täpset arvu. PS § 88 nimetab ministreid mitmuses ja PS § 93 lg 2 kohustab peaministrit nimetama kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Nendest sätetest järeldub, et valitsuse koosseisus peab olema vähemalt kolm liiget (peaminister ja kaks ministrit). Ühe- või kaheliikmelist valitsust Vabariigi President ametisse nimetada ei saa. VVS-st tuleneb, et ametisse nimetatavas valitsuses peab olema vähemalt seitse liiget. Kui valitsuse liikmete arv peaks hiljem langema alla kolme, kaotab valitsus otsustusvõime. VVS kohustab peaministrit tagasi astuma, kui valitsuse otsustusvõime ei ole 21 päeva jooksul taastunud. PS-ga kooskõlas olev lahendus oleks sellisel juhul Riigikogu umbusaldusavaldus peaministrile (§ 97). Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on VVS järgi 15. PS-st tuleneva alampiiri ja seadusega sätestatud ülempiiri raamides otsustab valitsuse liikmete arvu sisuliselt valitsuse moodustamise õiguse alusel peaministrikandidaat (§ 89 lg 3) või valitsuse koosseisus muudatusi ette pannes peaminister (§ 90). Vormilise otsuse teeb Vabariigi President. Sisulist otsustusõigust ministrite arvu üle Vabariigi Presidendil ei ole. Küsimus, kas PS § 104 lg 2 p 8 võimaldab valitsuse liikmete alam -ja ülempiiri sätestamist seadusega, on siiski vaieldav. Selline seaduse regulatsioon piirab PS § 89 lg-s 3 sätestatud peaministrikandidaadi valitsuse moodustamise õigust ja PS §-s 90 sätestatud peaministri õigust teha muudatusi valitsuse koosseisus. Valitsuse liikmete täpse arvu sätestamisest loobus VVS 2014. a.

Valitsuse liikmeid on kahte liiki – peaminister ja ministrid. Neil on erinevad ülesanded ja pädevus, mis on välja toodud PS teistes sätetes. Näiteks peaminister esindab valitsust ja juhib selle tegevust (§ 93) ning teeb ettepanekuid muudatuste tegemiseks valitsuse koosseisus (§ 90). Ministrid (§ 94) jagunevad omakorda ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid), ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Millised ministri ametikohad luua, otsustab sisuliselt valitsuse moodustamise õiguse alusel peaministrikandidaat (§ 88 lg 3) või valitsuse koosseisus muudatusi ette pannes peaminister (§ 90) ja vormiliselt Vabariigi President. Sisulist otsustusõigust valitsuse organisatsioonilise koosseisu üle Vabariigi Presidendil ei ole. VVS järgi peab peaministrikandidaat ministri ametikohtade kujundamisel lähtuma moodustatava valitsuse poliitilistest prioriteetidest ja efektiivse valitsemise vajadustest, mida ta on tutvustanud Riigikogule ettekandes tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta. Ametisse nimetamisel antakse ministrile ametinimetus, mis peab viitama ministri pädevusele ja vastutusvaldkonnale. Portfellita ministrile võib, kuid ei pea ametinimetust andma. Portfelliga ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja nende vastutusvaldkonnad ning portfellita ministrite ülesanded määrab peaminister. Erinevatele ülesannetele ja pädevusele vaatamata on valitsuse liikmed valitsuse otsuste tegemisel võrdsed.