Istungi avalikkuse reguleerisid sarnaselt 1920. a põhiseaduse § 47, mille redaktsioon jäi puutumata ka 1933. a põhiseaduse muudatustest (“Riigikogu koosolekud on avalikud. Ainult erakorralistel juhtumistel, kui sellega on nõus 2/3 koosolijaist liigetest, võib kuulutada Riigikogu koosoleku kinniseks.”), ja 1937. a põhiseaduse § 75 (“Riigivolikogu koosolekud on avalikud. Ainult erakorralistel juhtudel, kui sellega nõustub vähemalt kaks kolmandikku koosolevaist liikmeist, võib Riigivolikogu oma koosoleku kinniseks kuulutada.”). Vastavalt 1937. a põhiseaduse §-le 89 kohaldati § 75 ka Riiginõukogule. Hääletamise avalikkust puudutavaid erisätteid need põhiseadused ei sisaldanud.