Eesti Vabariigi Põhiseadus
/Kommenteeritud väljaanne/2017
Eesti Vabariigi põhiseadus / paragrahv 68
Eesti Vabariigi põhiseadus

Paragrahv 68

Riigikogu erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul.

Parlamendi erakorralise istungjärgu (istungi) toimumise võimalus oli ette nähtud ka varasemates Eesti põhiseadustes. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt võis Riigikogu juhatus, kui asjaolud seda nõuavad, Riigikogu kokku kutsuda erakorraliseks istungiks; juhatus oli kohustatud seda tegema Vabariigi Valitsuse või Riigikogu seaduslikust koosseisust neljandiku nõudel (§ 42). 1933. aastal vastu võetud põhiseadusmuudatuste (§ 42 uue redaktsiooni) järgi pidi Riigikogu juhatus Riigikogu kokku kutsuma erakorraliseks istungjärguks riigivanema või 25 Riigikogu liikme kirjalikul nõudel. Põhiseaduses ettenähtud juhtudel oli Riigikogu kokkukutsumine erakorraliseks istungjärguks lubatud üksnes riigivanema nõudel. Erakorralise istungjärgu kestuse pidi määrama riigivanem. Üldjoontes sarnane, ent üksikasjalikum ja eranditerohkem oli erakorralise istungjärgu regulatsioon 1937. aasta põhiseaduses (§-d 71, 72, 73 ja 87). Riigivolikogu võis erakorraliseks istungjärguks kokku kutsuda Riigivolikogu juhatus, kes oli kohustatud seda tegema Vabariigi Presidendi või Riigivolikogu seaduslikust koosseisust neljandiku nõudel. Põhiseadus sätestas rea juhtusid, mil erakorralise istungjärgu võis kokku kutsuda üksnes Vabariigi Presidendi nõudel või nõusolekul.

Kommenteeritav säte ei täpsusta, millal erakorralised istungjärgud toimuda saavad, ent PS §-dest 67 ja 68 nende koostoimes tuleneb, et erakorralised istungjärgud saavad toimuda korraliste istungjärkude vahelisel ajal, s.o Riigikogu istungite jõuluvaheajal ja Riigikogu istungite suvevaheajal. Tavaliselt koosneb erakorraline istungjärk ühest istungist.

Erakorraliseks istungjärguks kutsub Riigikogu kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu liikmete ettepanekul. Seni pole Riigikogu esimees jätnud vastavasisulise ettepaneku saamisel kokku kutsumata Riigikogu erakorralist istungjärku, välja arvatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni 31. augustil 2009 esitatud ettepaneku puhul selle ettepanekuga koos esitatud Riigikogu otsuse eelnõu “Riigikogu erakorraliste valimiste korraldamise kohta rahvahääletuse korraldamine” arutamiseks. Kuna Riigikogu juhatus tagastas eelnõu selle esitajale menetlusse võtmata (vt selle juhtumi kohta RPJKo 30.10.2009, 3-4-1-20-09), ei kutsunud Riigikogu esimees kokku ka erakorralist istungjärku. PS §-s 68 tuleks Riigikogu esimehele tehtavat ettepanekut käsitada talle siduvana. PS eesmärgiga oleks vastuolus tõlgendus, et Riigikogu esimees saab ainuisikuliselt otsustada, et Vabariigi Valitsuse poolt kiireloomuliseks peetud küsimuse Riigikogus otsustamise järele pole vajadust. Nimetatud ettepaneku siduvusest on lähtunud RKKTS § 51 lg 1, sätestades: “Riigikogu erakorralise istungjärgu kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul nende poolt taotletud ajal ja päevakorraga.”

Nõue, et erakorralise istungjärgu kokkukutsumise saab algatada vähemalt 1/5 Riigikogu liikmetest, väldib erakorralise istungjärgu kokkukutsumise väga kergekäelist algatamist. Samas ei taga see nõue erakorralise istungjärgu toimumist olukorras, kus Riigikogu enamus pole erakorralisest istungjärgust huvitatud. Nimelt on PS § 70 järgi erakorraline istungjärk otsustusvõimeline vaid siis, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust.

Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumise ettepaneku tegemine ei pruugi olla seotud erakorraliste ja ootamatult ühiskonnas tekkinud asjaoludega. Vabariigi Valitsus on Riigikogu erakorralise istungjärgu kokkukutsumise ettepaneku tegemise õigust kasutanud selleks, et menetleda tema jaoks olulist eelnõu. Riigikogu koosseisu vähemus (opositsioon) on selliseid ettepanekuid teinud selleks, et tõmmata avalikkuse tähelepanu opositsiooni poolt tähtsaks peetavatele küsimustele.

Erakorralise istungjärgu kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu (RKKTS § 51 lg 2). Riigikogu tuleb erakorraliseks istungjärguks kokku kutsuda intensiivsusega, mis tagab, et erakorralisest istungjärgust saavad teada kõik parajasti Eestis asuvad Riigikogu liikmed.