Eesti Vabariigi Põhiseadus
/Kommenteeritud väljaanne/2017
Eesti Vabariigi põhiseadus / paragrahv 41
Eesti Vabariigi põhiseadus

Paragrahv 41

Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.
Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist.
Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.

Paragrahv 41 on tihedalt seotud §-dega 40 ja 45 (vt §-de 40 ja 45 komm-d), neil sätetel on sarnased eesmärgid. Paragrahv 41 hõlmab kõikvõimalikke veendumusi ja arvamusi, olgu tegemist süsteemsete religioossete või maailmavaateliste seisukohtadega või vaadetega üksikküsimustes. Paragrahvi 41 lg 1 kaitseb õigust arvamustele ja veendumustele ning jääda neile truuks. Arvamuste ja veendumuste levitamist puudutab § 45. PS § 41 kaitseb ka vabadust olla ilma arvamuse või veendumuseta, samuti õigust oma arvamusi ja veendumusi muuta. Põhiõiguse kaitsealasse ei kuulu arvamusest või veendumusest lähtuv tegevus. Selle poolest erineb säte oma olemuselt §-dest 40 ja 45, mis kaitsevad ka veendumusest lähtuvat tegevust ja veendumuste levitamist.

Paragrahvi 40 lg 1 kätkeb endas reservatsioonita põhiõigust, absoluutset õigust (vt ka § 40 komm). Kellelgi ei ole õigust sekkuda arvamuste ja veendumuste omamisse, st sisemisse vabadusse (forum internum). Kui isiku vaated ja sisemised veendumused kasvavad üle vaadete väljendamiseks või mõtete realiseerimiseks, võivad kõne alla tulla PS-st tulenevad või PS-ga lubatud (nt § 40 lg 3, § 41 lg 2, § 45 lg 1) piirangud.

Õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele ei tähenda õigustust panna toime õigusrikkumine (§ 41 lg 2). Samas ei tohi riik kehtestada vastutust pelgalt veendumuste eest (§ 41 lg 3).

Paragrahvi 41 lg-s 2 sätestatud piirang on absoluutse iseloomuga. Veendumuse olulisusega ei saa vabandada ka väikese tähtsusega õigusrikkumist. Oluline pole ka see, kas õigusrikkumine on karistatav või mitte.
Säte on oluline süüteo ettevalmistava faasi karistatavuse määramisel, keelates karistuse määramise süüteo kavandamise eest enne selle täideviimiseks esimese teo tegemist. Seadusandja on sellest nõudest lähtudes sidunud süüteokatse toimepanemise alguse hetkega, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist (KarS § 25 lg 2).
 

Õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele kaitseb täiendavalt § 12, mis keelab diskrimineerimise poliitiliste ja muude veendumuste tõttu ning sätestab, et poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on karistatav (vt ka § 40; § 45 komm).