Eesti Vabariigi Põhiseadus
/Kommenteeritud väljaanne/2017
Eesti Vabariigi põhiseadus / paragrahv 151
Eesti Vabariigi põhiseadus

Paragrahv 151

Esinduse, kaitse, riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses sätestab seadus.

Kommenteeritav paragrahv sisaldab kahte olulist põhimõtet. Kõigepealt tunnustab PS isiku menetlusõiguste (§-d 20–24) tagamiseks õigust omada kriminaal- ja väärteomenetluses kaitsjat ja muus kohtumenetluses esindajat. Teiseks nõuab PS, et esinduse, kaitse ja riikliku süüdistuse regulatsioon oleks antud seadusjõulises õigusaktis.

Esindust ja kaitset puudutavaid norme leiame eelkõige menetlusseadustikest, kuid ka AdvS-st. Esindust tsiviilkohtumenetluses reguleerib TsMS (4. osa 23. ptk) ja halduskohtumenetluses HKMS (3. ptk 3. jagu). Kaitsjaga seotud küsimusi kriminaalmenetluses reguleerib KrMS (2. ptk 6. jagu) ning väärteomenetluses VTMS (2. ptk 3. jagu).

Riikliku süüdistuse esindamine kuulub prokuratuuri ülesannete hulka. Prokuratuuri ülesanded, prokuratuuri korraldus ja prokuröriteenistus on reguleeritud ProkS-ga (RT I 1998, 41/42, 625). Prokuratuur on justiitsministri valitsemisalas olev valitsusasutus, mille põhiülesanded on kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimine, kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimine ja riikliku süüdistuse esindamine kohtus (ProkS § 1). Riiklikku süüdistust esindab prokuratuur üksnes kuriteoasjade arutamisel kohtumenetluses. Väärteomenetluses prokurör ei osale. Teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle, välja arvatud prokuratuuri tegevus kohtueelses kriminaalmenetluses, teostab Justiitsministeerium. Prokuratuur jaguneb riigiprokuratuuriks ja ringkonnaprokuratuuriks. Ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab Vabariigi Valitsus. Riigi peaprokuröri nimetab ametisse valitsus justiitsministri ettepanekul, kõrgemad prokurörid justiitsminister ning ülejäänud riigi peaprokurör.

Isikute esindamisel ja kaitsmisel on oluline osa advokaate ühendaval advokatuuril. Eesti Advokatuur on advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuste osutamiseks era- ja avalikes huvides ning kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Advokatuuri korralduse ning advokaadi, advokatuuri assotsieerunud liikme ja välisriigi advokaadi tegevuse õiguslikud alused sätestab AdvS (RT I 2001, 36, 201). Advokatuuri liikmed on vandeadvokaadid, vandeadvokaadi vanemabid ja vandeadvokaadi abid. Advokaadi tegevuse oluline tingimus on tema sõltumatus, mille tagamiseks näeb AdvS ette mitmeid tagatisi. Sõltumatuse tagab ka advokaadi enda hoidumine tegudest, mis võivad sõltumatust kahjustada. Advokaadil lasub õigusteenuse osutamisel kohustus järgida seaduse ning advokatuuri organi õigusaktide sätteid, kutse-eetika nõudeid ning juhinduda headest kommetest ja südametunnistusest. Õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt. Advokatuur korraldab oma tegevust oma organite kaudu. Järelevalvet advokaadi tegevuse üle teostab advokatuuri juhatus, aukohus arutab advokaatide distsiplinaarasju. Seadus kaitseb advokaadi ja tema kliendi usaldussuhet, mis on õigusemõistmise hea tava huvides. Advokaati ei või üle kuulata talle õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta ega uurida advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjaid. Advokaati ega tema bürood ei või läbi otsida kohtu nõusolekuta.

Kuriteo- ja väärteoasjades võib kaitse olla lepinguline või määratud (vt ka komm 6). Lepinguliseks, isiku valikul kaitsjaks võib olla advokaat või menetleja loal muu isik, kes vastab seaduses sätestatud haridusnõuetele (KrMS § 42, VTMS § 20). Riigikohtus võib isiku kaitsjaks olla vaid advokaat. Kaitsja määratakse, kui isik soovib kaitsjat, kuid pole seda ise valinud, või kui seadus näeb ette kaitse kohustuslikkuse.
Tsiviil- ja halduskohtumenetluses võib isik menetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu (TsMS 4. osa 23. ptk, HKMS § 31). Esindaja võib olla lepinguline (TsMS § 218), kohtu määratud (TsMS § 219) või seadusest tulenev (seaduslik esindaja – TsMS § 217 lg 3, § 220). Riigikohtus saab isik end hagimenetluses esindada üksnes vandeadvokaadi kaudu, hagita menetluses isik ise või advokaadi kaudu (TsMS § 218 lg 3). Haldusasjades võib Riigikohtus menetluses osaleda kas isik ise või võtta esindajaks advokaadi (HKMS § 31 lg 1). Seadus lubab volitatud isikuks haldusasjades Riigikohtus olla ka teistel isikutel (HKMS § 31).

Isik võib oma majandusliku seisundi tõttu taotleda riigi õigusabi vastavalt riigi õigusabi seadusele (RT I 2004, 56, 403). Kriminaalmenetluses võib saada riigi õigusabi majanduslikust seisundist sõltumatult kahtlustatav või süüdistatav, kes ei ole valinud kaitsjat kokkuleppel ja kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik või kes taotleb kaitsja osavõttu. Riigi õigusabi võib taotleda iga EL kodanik või muu isik, kui tema elukoht on õigusabi taotlemise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus EL liikmesriigis. Riigi õigusabi andmise otsustab kohus, kohtueelses menetluses ka uurimisasutus või prokuratuur. Riigi õigusabi seisneb advokaaditasu võtmises riigi kanda ulatuses ja korras, mille määrab justiitsminister.