Paragrahv 125

Sätte eesmärk on tagada kaitseväelase erapooletus, vältida Kaitseväe politiseerumist ja võimalikku relvastatud poliitilist tegevust ning tagada Kaitseväe allumine valitsevale poliitikale. Piirangu puudumine võib tekitada olukorra, kus relvastatud üksused asuvad esitama nõudmisi lähtuvalt oma majanduslikust huvist või poliitilisest kuuluvusest või kasutatakse ära ametikohajärgset käsuõigust isiklike huvide realiseerimiseks või poliitiliste oponentide mõjutamiseks.

Tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Tegevteenistuse mõiste on ajas muutunud. Enam ei mõelda tegevteenistuse all kogu kaitseväeteenistust (sh aja- ja reservteenistust), vaid ainult tegevväelasena Kaitseväes töötamist. Tegevteenistusesse võetakse tööle isik omal soovil sarnaselt muu avaliku teenistusega. Avalik teenistus on ainult ametiasutuse põhifunktsioonide teostamine, seega ei hõlma tegevteenistus nn sundteenistuses olevaid isikuid – ajateenijaid, asendusteenistujaid ja reservväelasi. Kui isik ei tööta Kaitseväes, siis vastavad piirangud ei kehti. Tegevteenistuses olev kaitseväelane on riigiametnik, kellele on ametikohast tulenevalt antud ülesanne avaliku võimu teostamiseks koos relva kasutamise võimalusega, mistõttu ei saa teda võrrelda sundteenistuses olevate isikutega, kes ei teosta teenistuses olles avalikku võimu.

Ajateenijatele, asendusteenistujatele ja reservväelastele sellise piirangu ettenägemine ei ole otstarbekas, kuna nimetatud teenistused on ajutised tegevused ning ajateenija või reservväelase võimalus kasutada ajateenistuses viibimise ajal või õppekogunemisel olles relvastatud üksusi oma poliitilise või muu eesmärgi saavutamiseks on välistatud teenistuse lühiajalisuse tõttu ja ka kaitseväelise hierarhia tõttu. Küll aga on lähtuvalt Kaitseväe apoliitilisusest võimalik seaduse alusel piirata ajateenijate ja reservväelaste teatud õigusi oma poliitilise meelsuse väljendamisel, mis võib takistada väljaõpet ajateenistuses või õppekogunemisel.

Seaduse järgi on isikul ajateenistuses, asendusteenistuses või õppekogunemisel osalemise korral õigus keelduda töö tegemisest. Seega erinevalt tegevteenistusse asumisest ei pea ajateenija või reservväelane kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajal lõpetama teist töösuhet. Sellega on tagatud §-st 125 tulenev nõue mitte olla muus valitavas või nimetatavas ametis.

Keeldu ei peaks võtma absoluutsena, vaid tuleks hinnata igal konkreetsel juhul eraldi, mis on tegevväelase ülesanded kuulumisel teise organisatsiooni ning kelle üle ja mis ulatuses on tegevväelasel mõjuvõim oma ametikoha tõttu. Sama on leidnud ka Riigikohus lahendis 3-4-1-1-12, milles tunnistati kehtetuks KVS säte, mis keelas ametiisikutel olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige. Säte laienes ka juhtumitele, mille puhul isiku ametialased ülesanded ja äriühingu tegevus kuidagi ei kattunud ning kus isikul ei olnud isegi teoreetiliselt võimalik äriühingus soosivaid samme astuda. Sellise absoluutse teises ametis töötamise sätestamise keelu ettenägemine seaduse tasemel on toonud praktikas kaasa probleeme. Absoluutse keelu ettenägemine on väikeriigi jaoks oluline piirang ressursi kasutamisele.

Sättega on hõlmatud vähemalt kõik riigiametite või muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ametikohad. Valitav või nimetatav amet ei piirdu ainult riigiametiga, vaid hõlmab muid ameteid, kus isikul on ametiseisund kellegi suhtes või eriline staatus või allub ta teisele isikule tööalaselt. Silmas ei ole peetud mitte ainult tasu eest töötamist, vaid ka tasustamata ametikohti. Valitavaks või nimetatavaks ametiks ei saa pidada auameteid, kus isikult ei eeldata juriidilise isiku kasuks tegutsemist. Nimetatava ameti alla kuulumiseks võib lugeda kuulumise Kaitseliidu kollegiaalsesse organisse ja isiku töötamise nii avalik-õigusliku juriidilise isiku juures kui ka töölepingu alusel. Kaitseliidu kollegiaalsesse organisse kuulumine on tegevväelasele keelatud tulenevalt Kaitseliidu duaalsest olemusest. Ühelt poolt on Kaitseliit relvi valdav riigikaitseorganisatsioon, kuid teisalt kodanike vabatahtlik ühendus. Seega on oluline, et Kaitseliidu juhtorganites oleks tasakaalus nii sõjaline pool kui vabatahtlik tegevus.

PS §-s 125 sätestatud piirang ei tähenda keeldu isiku kuulumisele vabaühendustesse, kuhu inimesed kuuluvad muudel põhjustel kui elatise teenimine ja kus inimesel ei ole ametiseisundit ega erilist staatust kellegi suhtes. Paragrahv 125 ei piira tegevteenistuses oleva isiku kuulumist muudesse kodanikualgatuse teel loodud ühendustesse, kuid igat konkreetset juhtumit tuleb hinnata eraldi. Neis osalemise piirangud saavad tugineda § 124 lg-le 3.

PS § 125 teine pool piirab ühinemisvabadust (vrd § 48 komm). Erakonna tegevuses osalemist saab mõista erakonna seisukohtade mõjutamisena mis tahes viisil (osaledes erakonna organite töös, erakonna korraldatud nõupidamistel või programmdokumentide väljatöötamisel) ja läbi formaalse kuuluvuse (liige, kes aktiivselt erakonna töös ei osale). Erakonna liikmete nimekirjad on EKS kohaselt avalikud. Tegevteenistuses oleva isiku kuulumine erakonda annab avalikkusele teavet erakonnast ja mõjutab kaudselt toetust erakonnale. Piirang oleks ebaproportsionaalne, kui seda rakendada ajateenijate, asendusteenistujate või õppekogunemisest osavõtjate suhtes. Seetõttu peaks erakonda kuulumise piirang PS kohaselt puudutama vaid tegevteenistuses olevaid tegevväelasi.

Seega tuleneb sättest, et tegevväelane ei tohi kuuluda erakonda ega osa võtta erakonna tööst. Säte ei välista muude piirangute ettenägemist tegevväelaste osas. Piirangute seadmisel tuleb järgida põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldist skeemi. Nii näiteks on EPVS-s, KOVV-s, RKVS-s ning VPVS-s ette nähtud kandideerimise keeld tegevväelasele. Seadusega saab ette näha täiendavaid piiranguid ajateenijate ja reservväelaste osas, arvestades Kaitseväe apoliitilisust. Piirangud peavad olema proportsionaalsed saavutatava eesmärgiga ning igal üksikul juhul tuleb kaaluda, kas piirangu kehtestamine on vajalik. Nii näiteks võiks kaaluda, kas seada ajateenijale, asendusteenistujatele või reservväelasele piirangud teenistuskohas poliitiliste vaadete levitamisele. Kuna selline piirang riivab põhiõigusi, peab riive alus olema piisavalt selge. Perspektiivis võib seetõttu olla vajalik PS-s sätestatud piirangu täpsustamine seadusandja poolt. Kaitsevägi on suhteliselt kinnine poliitikaväline asutus ja ühe või teise erakonna jaoks propaganda tegemine võib seada kahtluse alla asutuse apoliitilisuse. Seetõttu on ka oluline, et kaitseväelased lähtuksid oma sõnavõttudes üldisest ametnikueetikast, et mitte seada kahtluse alla nende apoliitilisust.